KOOLIMAJA
2019. aastal korraldasid Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Arhitektide Liit Rakvere Riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi, mille võitis arhitektuuribüroo Salto ideekavandiga “Pargielu”. Ideekavandi autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean.
Ühtekokku 540 õpilasele ning 60 õpetajale ja tugipersonalile mõeldud uus koolimaja avatakse õpilastele 2023. aasta jaanuaris aadressil Lai 36. Rakvere Riigigümnaasiumi valmimisega jõuab riik lähemale eesmärgile tagada valikuterikas gümnaasiumiharidus igas Eesti maakonnas.
Rakvere Riigigümnaasiumi nurgakivi paigaldati 17. märtsil 2022 ning esialgsete plaanide kohaselt pidi hoone valmima 2022. aasta septembriks, kuid Ukraina sõjast tingitud ehitusmaterjalide tarneaegade märkimisväärse pikenemise tõttu lükkus kooli avamine edasi.
Gümnaasiumihoone tuleb paviljoni sarnase ülesehitusega, hoone keskosa on kavandatud võimalikult õhukese ja läbipaistvana, et läbi siseruumi tekiks visuaalne seos väljakuga hoone idaküljel ja olemasoleva pargi vahel hoone lääneküljel. Arhitektuurikonkursi žürii hinnangul loob kikilipsu kujuga koolimaja märgilise aktsendi mitte ainult lähiümbruse linnaehituslikule kontekstile, vaid kogu Rakvere linnale.
Õppehoone netopind on ca 4100 m2 ning ehitusalane pind ca 2400 m2. Maja energiatõhusus vastab A-klassile. Ehituse peatöövõtja on Revin Grupp OÜ, omanikujärelevalvet teeb Sweco EST OÜ.
Gümnaasiumihoone tuleb paviljoni sarnase ülesehitusega, hoone keskosa on kavandatud võimalikult õhukese ja läbipaistvana, et läbi siseruumi tekiks visuaalne seos väljakuga hoone idaküljel ja olemasoleva pargi vahel hoone lääneküljel. Arhitektuurikonkursi žürii hinnangul loob kikilipsu kujuga koolimaja märgilise aktsendi mitte ainult lähiümbruse linnaehituslikule kontekstile, vaid kogu Rakvere linnale.
Õppehoone netopind on ca 4100 m2 ning ehitusalane pind ca 2400 m2. Maja energiatõhusus vastab A-klassile. Ehituse peatöövõtja on Revin Grupp OÜ, omanikujärelevalvet teeb Sweco EST OÜ.
Riigigümnaasiumite projekteerimine ja ehitamine on rahastatud 85% ulatuses Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest ja 15% riiklikust kaasfinantseeringust.
