PROJEKT "LÕIMITUD MAAILMAHARIDUS"
Nagu on näidanud viimased Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringud, ei taju Eesti elanikud globaalsete keskkonna ja sotsiaalsete väljakutsete mõju, need justkui jätaks meid puudutamata. Samas näitavad viimase keskkonnateadlikkuse (2022) uuringu tulemused, et sügavamate teadmistega, erinevate tegurite omavahelisi seoseid ning süsteemide terviklikkust tajuvate inimeste arusaamad kestlikkusest ning inimtegevuse muutuse vajalikkusest on paremad. Eesti maailmahariduse analüüsi kokkuvõte (Global Education in Estonia. Peer Review Policy Summary, 2019) viitab, et Eestis tuntakse muret võõraviha, sallimatuse ja demokraatiavastaste hoiakute pärast ühiskonnas. See seab suure ülesande haridussüsteemile, et ette valmistada inimesi, kes mõistavad süsteemide komplekssust ka meeltega tajumatutes aspektides. Seejuures tuleb õppijatega silmas pidada aegruumis toimuvate protsesside järjepidevust. Minevikus toimunud sündmuseid me ei saa muuta, kuid nende tundmine aitab mõista seda, kus me hetkel viibime ning nende toel saame luua kestlikku tulevikku.
Keeruliste ja reaalsuses mittelineaarsete protsesside käsitlemine peab väljuma põhjus-tagajärje lihtsustatud loogikast. Kuna teemavaldkonnad, mida ÜRO kestliku arengu eesmärgid ning maailmahariduse temaatikad käsitlevad, on omavahel vastastikuses sõltuvuses, on vaja ka haridussüsteemis omaks võtta mittelineaarne ja holistiline lähenemine. Kuna nii meid ümbritsev keskkond kui ka sotsiaalsed süsteemid ei järgi lineaarset õpiklikku loogikat, on vaja, et juba koolis õpiksid õpilased erinevaid õppeaineid lõimitult, märkamaks seoseid, mis on sageli varjatud.
Rakvere Riigigümnaasiumi õppekava lähtub säästva arengu hariduse printsiipidest. Selle kohaselt käsitlevad kõik õpitegevused endas nelja jätkusuutlikkuse aspekti: ökoloogiline, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Iga õpitegevus annab õppijale võimaluse isiklikuks arenguks, aga ka kogemuse kogukonna ja Maa heaks tegutsemisest. Et õppimine tõhusam oleks, sisaldavad kõik õpitegevused endas õppimist pea, südame ja käega, lisaks teadmiste omandamisele käsitletakse õpitavate teemade eetilisi aspekte ja viiakse ellu midagi praktilist, käega katsutavat. Neile printsiipidele tuginedes on kool seadnud endale eesmärgi aidata õpilastel kujundada arusaama maailma terviklikkusest ja süsteemsusest. Selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa erinevate akadeemiliste distsipliinide ja ainete eraldiseisvalt käsitlemisest. Aineõpetajate koostöö ühiste õpieesmärkide saavutamiseks võimaldab lihtsamalt mitmekesistada ja kaasajastada õpikäsitust. Kuid veelgi olulisem, see toetab kooli üht põhiväärtust – tähenduslikkust, mille kohaselt peab nii õppijatele, kui ka õpetajatele olema kõik koolis toimuv mõistetav, tähendust omav. Ainetunde eraldi, isoleerituna käsitledes, on tähenduslikkuse saavutamine keerulisem. Kogemused ja väljakutsed, millega õppijad on üldjuhul kokku puutunud, meie igapäevasest elukorraldusest kuni tippteaduseni on valdavalt mitmete erinevate ainedistsipliinidega seotud. Seetõttu on lihtsam muuta õpitavat õpilastele tähenduslikumaks, kui omavahel siduda ühtselt tegutsevatesse kimpudesse erinevad ainetunnid.
Riikliku õppekava kohaselt on keskkond ja jätkusuutlik areng läbivaks teemaks kõikidele ainevaldkondadele. Traditsiooniliselt kõige enam nende teemade käsitlemiseks mõeldud bioloogia ja geograafia ainetunnid on üle koormatud. Uute teadmiste konstrueerimine nõuab, et õpilased saaksid teemade üle mõtiskleda ja arutada, eksperimente läbi viia, mudeleid ja prototüüpe luua. Kuna maailmaharidust puudutavate teemade käsitlemine on kirjeldatud ka võõrkeelte kavades, on mõistlik siinkohal omavahel jõudusid ühendada. Keeleõppe tunnid saavad pakkuda aega ja platvormi, kus toimuks pikemad arutlused, tekstiloome jmt tegevus, milles osalemiseks peab õpilane teemade üle pikemalt juurdlema.
Neil eesmärkidel kutsuti 2022/23 õppeaasta teisel trimestril Rakvere Riigigümnaasiumis ellu lõimitud õppe projekt maailmahariduse teemadel. Kuna see õppeaasta oli koolile esimene, siis pikemat ettevalmistusaega õpetajatel kasutada polnud.
Selle projekti õnnestumine põhines mitmel olulisel eeldusel.
Esiteks – lõimitud õpitegevuste väljatöötamine on oluline kooli kontseptsiooni osa. Koolis töötavatel õpetajatel on varasem lõimitud õppe kogemus ning nad on motiveeritud parema keskkonna nimel tegutsema.
Teiseks – kõik koolis töötavad õpetajad on professionaalid, kes on orienteeritud enese arendamisele ja uute võimaluste katsetamisele. Õpetajate omavaheline usaldus ja koostöö on väga hea, et toetada üksteist ning jagada oma kogemusi ja materjale.
Kolmandaks – lõimitud õpitegevuste väljatöötamiseks on aega. Nagu iga koostöö, nõuab ka lõiming, et asjaosalised regulaarselt omavahel kohtuks ja nõu peaks. Omavaheline teemade ja tegevuste kooskõlastamine on seda keerukam ja aeganõudvam, mida rohkem ja erinevate ainete õpetajaid grupis tegutseb. Seetõttu peab kooli hariduslogistika tagama, et õpetajatel on olemas aeg ja koht sügavate vestluste pidamiseks.
MIHKEL KANGUR
Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht
Projekti veebilehel saad tutvuda projektiga veelgi lähemalt: https://sites.google.com/rakvere.edu.ee/loimitudmaailmaharidus
